7/05/20

LUNGSIM CHIDAMLOUTE THEIHNA

Gelhtu: LB Muan M.Th in Counselling

20/03/20

Mihai i chih leh lungsim chidamlou (lungsim natna nei) i chihte kibanglou uhi. Mihingte sehnih in khenzual le...sehkhat Mihai i chihte hileh, khat pen Mihailou (normal) i chihte hitaleh, hiai mihailou i chihte bel eite (tua hiai laigelh sim a theisiamte) ihi uhi. Hiai mihailou (ei) ten le Lungsim chidamlouhna neihtheih tham ahi a, anei leng hunkhop ki om ding hi. Taksa natna chituamtuam aom bang in Lungsim natna leng chituamtuam tampitak om a, tumlam gamte’n hiaite Depression, Stress, Panic Attack leh adangdang min tuamtuam pia in khen kak uhi.

Mihing te’n Pathian apan “KHA” i nei a, i kha leng a chidamlouh ziak in Kalvary Khros ah Jesu in hongtan hi. Tua Jesu sihna gingta khempeuhte’ “KHA” bel Jesu sihna ziak in chidam uhi. I taksa leng chidamlou chih omsek a, damdawite zang in i kikem sek uhi. Huchimah bang in i lungsim leng chidamlou chih omthei a, lungsim a chidamlouh chiang in Counselling, Therapy leh Damdawi poimoh hi.

I pian apan a ei hon kemtute hon kepdan khawng, i khankhiakna environment/society leh hinkhua a thil i tuahte ziak khawng in i lungsim chidamna kiamthei hi. Mihingte i lungsim uh a chidam dan kibang veklou ding hi. Khenkhatte 100 lak ah 80% chidam hikha ding a, khenkhatte 100 lak ah 60% chidam hikha ding hi. Hinkhua a haksatna leh buaina ana tuak nasalua khenkhatte bel a lungsim uh 100 lak ah 50% khawng lel chidam uh le himaithei hi. Hiai bel i theihsiam nadia etsakna dan lel a i gen ahi.

Lungsim chihdamna percent tehna ding om chet kholkei mah leh Lungsim chidam nei leh neilou theihkak theih a, a chidamloute theihna hiai anuai ate ahi. Hiai anuai ate lak ah khat lel i neih leh leng i lungsim chidamna 100 lak ah 100% chidamlou chihna hipah mai hi.


NGAIHTUAHNA KIKHEK PHUTPHUT

Nidang a lungduai mahmah lah tua sin-segawp, houchik ale heh phutphut, kipahna le neuchik hizel. Kipakpah, lungkimpah. Tha-khat aheh, tha-khat a lungkim pahzel.

 

TAKSAK DAMTHEIHNA KIAM

Lu-na, sa-na leh natna tuamtuam tampi nei, sung hatlou nei den, damdawi a kikep lehle phatuam tuanlou. Taksa a natna hauh-ahau.

Bang hiam thil ging ahihkeileh thuzak neih chia dip hawm pah, zun-le-ek bang suak mawk.

Achang a awmlak na-sa, nak haksa sa, kho-ul in pumbuah, hu-sam pahsek.

 

LUNGSIM MUMAL NEILOU

Thupukna lak haksa sa, thupukna lak hun ale thupukna hoih-le-hoihlou khenkak siamlou. Phurphut, thil khawng hih phut, anung a kisik ekzel. Chiimtak a thil ngaihtuah theilou.

 

MI NGAIHNATNA KIAM/MI NGAIH-A-NGAI

A uangkhengval a mi ngai, ahihkeileh mi ngaihna le neithei nawn taktaklou. Mahni om-om a omthei, midang le phawk tuanlou.

 

OM MAIMAI THEILOU

Om velvul, phia-phia, tu maimai theilou, ning kitel a tangden. Lunglut kichian le neilou, ngaihtuah saulou a thil hih phutphut.

 

MAHNI/MIDANG HIHNAT KHAWNG UT

Mahni-le-mahni ki suknat khawng ut, temta ahihkeileh thil hiam khawng a ki-at. Midangte suknat/sukliam lunggulhna khawng nei.

 

KI NGAISIA, DAH DEN, THIL HIMHIM A SELAM NGEN A MU

Thil himhim ahoihlam a en theilou. Mahni le hoih kisalou, kimohsakna a dim. Midangte le hoih satuanlou. Maban a lohchinna leh thilhoih hongtung dia ngaihtuah thei nawnlou.

 

SIH UTNA LUNGSIM NEISEK

Mihing te’n hun khenkhat ah sih utna lungsim ki nei khasek hi, hiai pen normal ahi. Ahihziak a hun tamtak ah sih utna lungsim nei gige, mahni hinna lak utna lungsim khawng nei, hin-man om salou.

 

THILTENG HOU NGAIH

Lungkham thei nonlou, lunglut taktak le neithei nonlou. Nidang a lunglutte le lunglut thei nonlou. Kimawlna, duh-le-deih, numei-pasal kal, sep-le-bawl leh adangdang nidang a lunglut mahmah chihte lunglut nawnlou.

 

NITAK IHMUT BUAI

Zan a ihmu theilou, ngaihtuahna paisau, ngaihtuah louh di pipi ngaihtuah a ihmu theilou. Zingkal lam ahih chiang a ihmu theipan.

 

MAK PIPI KHAWNG GENSEK UH

Achang a mite’n amuh theihlouh uh thil mudan khawng a kigen. Mite zak theihlouh thil khenkhat khawng za thei.

 

DAWILOK

Nidang a hangsan mahmah lah tua dawilok gawp.

 

NEK-LE-DAWN DAN KIKHENG

Annkam alim aleh nek chihtak a ne, thau hulhul mai. Ahuchih keile lah bangmah le duhlou, bangmah le nezoulou a gawng hulhul.

 

PAU A PAUDEN

Mihing chiamnuih siam leh apau ut deuh himhim om a, tuate’n bel agen uh chiangtak a atheih ban uah athil gente uh normal hi. Himahleh khenkhat pau a pauden mai, houpih te’n bang ngaihdan nei a chih le phawklou...khat genzel, adang khat genzel. Thil gen mumal le nei khollou, gen kizom leh kizomlou le theilou a ut teng ban gen a pauden mai.

 

KHAWKSAK/POISAK NEITAWM

Lungsim normal te’n zumhuai a sakte uh zumna dia koih nawnlou. Khawksakna neitawm. Kampau leh omdan a suahngal. Pau phokphok, midang te’n bang ngaihdan nei di chihte khuallou.

 

THIL MANGNGILH PAHPAH

Lungsim hamhaih gawp, thil sawt theiden theilou. Kum upat ziak le hituanlou a thil mangngilh pahpah.

 

HUN PAISA A THILTUNG NGAIHTUAH KIK, MANGMAT

Hun paisa a thil hoihlou tuahkhak, muhkhak, hihkhak pen hun teng a mitkha a hong kilang, ngaihtuah kik kha phutsek, mang a mangmat khasek, huchia lau, thawmhau, mangbang.

 

THIL HIH TUANTUAN

Kong kikhaksa pen khaklou kisa a va khakthak zihzeh, khut a niin loupi niin dan a ngaihtuah a sil zihzeh. Thil niin neuchik le mutheilou.

 

A HILOU PIPI SUANGTUAHNA NEI

Min amah va that di chihdan ngaihtuahna khawng nei, mite lak ah om lelah mite’n a etdan uleh koihdan uh diklou ahi chihdan khawng ngaihtuahna nei. Nek-le-dawn khenkhat ne ngamlou, sihtheihna om di khawng a gingta.

 

MAHNI CHOUH A OM UT

Lawm le pawl ut khollou, mahni chouh a om ut. Room khawng a mahni chouh a ki ngaihtuah nget-ngut a omden.

 

SIANGTHOUNA NGAIDAU

Kisil siang leh vante hihsiang chihte poimoh ngaihlou. Ni tampi kisil lou ale omthei. Siangthouna poimoh ngaihlou.

 

THUKHITNA

Hiai atung a te ban ah adang le tamtak omlai hi. Hiai atung a te lak a khat chouh neikha ihih lehle i lungsim a chidam di zah a chidamlou chihna hipah hi. Hiai bang lungsim damlouh nate hichia ei a hong omphut ahi mawk kei ua, hun khat a banghiam thil i natuahte ziak a hongpiang ahi uhi. Neu apat hon kemtute kepkhelh ziak hiam ahihkeileh hinkhua a haksatna i na tuahkhak nakluat ziak hiam a hiai lungsim natnate kinei kha hisek hi. I lungsim 100 lak a 100% a chidamna ding in hiaite ei apan lakkhiak nawn poimoh hi.

Hiai bangte ei a omkha ahihleh panpihna ki poimoh chihna ahi. Hiai bang lungsim natna i na neihkhak na ziak hoihtak a suut a, a hong kipatna suutkhiak poimoh hi. Tuaban ah Lungsim damlouhna chituam tuamte lak ah bang pentak hikha ahia chihte leng suikhiak masak poimoh ding hi. Ei leh ei ki suutkhiak haksa ding ahihman in hichibang hon suutpih ding in Counsellor poimoh hi. Counsellor i chih chiang in hiailam zilna hoihtak neite i genna ahi.

Counsellor in i lungsim chidamlouhna hong kipatna hoihtak a hon suutkhiakpih khit chiang in a damna ding lampi hon ngaihtuahpih ding hi. Lungsim 100 lak a 100% damsak kik ichih thil baih hilou ding hi, himahleh bangtan hiam bek adam kikna ding in i omdan, gamtatdan, thil ngaihtuahdan, khovel etdan, khawsakdan, i khalam dinmun te ei ah khek ngai leng omkha ding a, tuate hoihtak a i kikhek theihna ding in Counsellor in hon panpih ding hi.

Counselling/Therapy chouh a damkhe zoulou ding i hihleh damdawi tawh i pan leng poimoh kha ding hi. I kikep didan teng Counsellor in thei ahihman in lungkham na ding omlou hi.

Taksa chidamlouhna sang a Lungsim chidamlouhna lauhhuai zaw ahihdan mangngilh kei ni. Hiai bang a buaina neite’n DELHI leh LAMKA a om REBUILD AND RESTORE COUNSELLING CENTRE te zot theih gige ahi.

Toupa’n KHA, TAKSA leh LUNGSIM chidam ding in hon deih hi.

____________________________________________________

#  Na phattuampih leh midangte khualna in WhatsApp leh Facebook chihte ah ana SHARE sawn in. 

# Article ki post thakte nana muhzelna ding in hiai atung a taklampang a "Follow" kichi ana CLICK in. 


No comments:

Post a Comment

Pathian in zaw hon ompih gige ahi

- Dr.LB Muan 28/03/2024 Pathian in i dinmun hon theihpih louh hun om hetlou ahi. Haksatna tawpkhawk i tuah hun inle i dinmun hon mu gige...